Episodes

Mis mõttes võtab ATH diagnoosimine nii kaua aega? Millest peaks korrektne diagnostika koosnema? Miks on ATH-d teistest diagnoosidest nii keeruline eristada? Miks lapsevanemad varast ATH diagnoosi kardavad ja kas see hirm on põhjendatud? Oma mõtteid ja kogemusi ATH-st jagab psühhiaater Katrin Orav. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood. Kuulates saad teada: Mis on kõige olulisem osa ATH diagnostikast? Mida tasub esimesena ravida kui inimesel on lisaks ATH-le veel ...

Mis mõttes väljendub ATH inimestel nii erinevalt, et kõrvaltvaataja ei pruugi seda üldse märgata? Kuidas saab olla, et häire sümptomid on nii varjatud, et inimesed ei oska neid ATH-ga seostada? Miks tundub paljudele, et „ATH-d on järsku kõigil ümberringi“ – ja mida see tegelikult meie sõpruskonna, ameti või elustiili kohta ütleb? Kas ATH ravimid on võrreldavad narkootikumidega ja kuivõrd tekitavad need sõltuvust? Ning millist eeskujulikku ATH abisüsteemiga riiki juhivad lausa neli ATH diagnoosig...

Mis mõttes on aktiivsus-ja tähelepanuhäire ehk ATH diagnoos järsku nii laialt levinud? Mida ATH endast üldse kujutab ja kuidas seda diagnoositakse? Kas ATH-d diagnoositakse üle? Kui tegu on neuroloogilise eripäraga, siis kas ja millist ravi see vajab? Selgust aitab luua kliiniline psühholoog Inga Grinberg. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood sellest, milliste valearusaamadega ATH diagnoosiga inimesed kokku puutuvad, kuidas ühildada ATH-d tööeluga ning milliste tei...

Mis mõttes on meil endiselt häbi tunnistada kui vajame vaimse tervise abi – ja kuidas seda muuta? Kelle vastutada on vaimse tervise teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevuste käivitamine? Mille alusel otsustab riik, millist vaimse tervise teenust rahastada, ning milline oleks ideaalne vaimse tervise süsteem kui rahas poleks küsimust? Oma nägemust jagab Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli. Intervjuu on salvestatud mais 2025, viited eelmistele saadetele/esinejatele ...

Miks vastandatakse Eestis alternatiiv- ja biomeditsiini kui Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb neid ühe süsteemi eri osadena? Mis mõttes on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel? Millist rolli võiks täiendmeditsiin kanda inimese tervise ja heaolu tagamisel? Oma mõtteid jagab Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige Valdo Herzmann. Vestluses kõlavad ka “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood. Kuulates saad teada: Mida tähendab täiendmeditsiin...

Mis mõttes võtab üks akadeemilise haridusega psühholoog oma tööriistakasti teraapia, mille mõju pole uuringutega tõestatud? Millist abi võivad vaimse tervise murega inimesele pakkuda alternatiivteraapiad ning kuidas eri meetodeid targalt põimida? Oma mõtteid jagab kliiniline psühholoog Signe Noppel, kes tänaseks praktiseerib peamiselt “alternatiivteraapia” silti kandvat Hakomit. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kirevad kogemuslood teraapiatest – nii neist, mis on abiks oln...

Igasuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis meie vaimset tervist toetama peaksid, tekib juurde nagu seeni pärast vihma – mis mõttes siis inimeste vaimne tervis ikka ainult halvemaks läheb? Kas see, et inimesed vestlusrobotiga suhteid loovad, on pigem oht või võimalus? Ja kuivõrd suudaks robot asendada terapeudi? Saatejuht Marta proovis järele ja jagab eksperdi mendi tulemusi ka meiega! 2025. aasta Arvamusfestivalil salvestatud episoodis vahetavad mõtteid Ain Aaviksoo, Kätlin Konstabel ja Rainer M...

Mis mõttes peaks üks tavaline inimene oskama vahet teha teaduspõhisel teraapial ja “totaalsel uhhuul” ning endale nende seast sobiva leidma? Kas neil on üldse vahet ning kes ja kuidas seda hindab? Selgust aitab luua Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ning Tartu Ülikooli isiksuse ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Vahepaladena lisavad vürtsi ja pakuvad mõtteainet kuulajate kogemused. Kuulates saad teada: Mis on ühist aspiriinil ja teaduspõhisel teraapial? Mida õpetas tran...

Meie missioon on teha podcasti, millel on päriselt mõju – olgu see läbi müütide murdmise, teadlikkuse kasvu või hoopis vaimse tervise süsteemi kitsaskohtade nähtavaks toomise. Just seetõttu pöördume Sinu poole, hea kuulaja! Jaga meiega oma kogemust infot vaimse tervise abi ja info otsimise erinevate aspektide kohta. Ootame isiklikke lugusid kui ka sõprade-tuttavate kogemusi või hoopis meedias tõstatunud teemasid, mis vajaksid ekspertide poolt lahti selgitamist. Vastamine võtab vaid mõne minuti...

Mis mõttes on soolise ülemineku avalduste arv Eestis hüppeliselt kasvanud? Veel kuus aastat tagasi esitati soolist üleminekut puudutavaid avaldusi aastas vaevu kümmekond. Täna teeb Sotsiaalministeeriumi komisjon neid otsuseid sama palju igas kuus. Mis on selle järsu tõusu taga? Kuidas on muutunud soolise ülemineku protsessi taotlejate profiil ning millised väljakutsed sellega kaasnevad? Ja milline võiks olla soolise ülemineku korraldus tuleviku Eestis? Stuudios jätkab vestlust Kai Haldre, nais...

Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama? Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komi...

Mis mõttes kasvatatakse põlvkondade kaupa eestlasi üles söögivahetundidega, kus tuleb toit 10 minutiga sisse kugistada? Söömisega seotud rituaalid, harjumused ja uskumused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui me arvata oskame. Kas oled kunagi mõelnud, kuidas lõunapausi vahele jätmine või kiiruga toidu sisse ahmimine su motivatsiooni, meeleolu või keskendumisvõimet mõjutab? Või miks söömishäired nii tihti diagnoosimata jäävad? Sukeldume sügavamale söömis- ja toitumishäirete maailma koos...

Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann. Vaata lisa: https://storiesforimpact.co...

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama? Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pik...

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis. Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippj...

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta. Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja mi...

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada? Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise j...

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis r...

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist? Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peak...

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühh...

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. Kuula vestlust ja saad teada: Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? Millist ohtu kujutab vale teraapiame...

Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/ Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääs...

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi? Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? “Mi...

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Li...